Uudised
Nähtav ja nähtamatu disainijuhtimine
Kokkuvõte Disainiöö disainikonverentsist
Disainiöö raames septembri lõpul toimunud disainijuhtimise konverentsil räägiti disainist erinevate nurkade alt. Esinejateks olid oma ala professionaalid nii meilt kui mujalt. Tänapäeval disainitakse väga erinevaid valdkondi – toote- ja teenusedisainist terviklike keskkondadeni välja. Mõningaid räägitud mõtteid tahtsime ka teiega jagada.
Psühholoog Voldemar Kolga rääkis disainist psühholoogi vaatevinklist ning tõi välja levinud müüte disainist ja disaineritest:
disaintooted on kallid
disainerid on rikkad
disaineri töö on lihtne ja mõnus, igaüks võib disainer olla
disaineri töö eesmärgiks on kliendi rahuldamine
disainer ei pea inimestega suhtlema, vaid toksib arvuti taga
Ka arutles ta teemal, kuidas on muutunud inimteadvus. Kui varem tegelesid aju erinevad osad erinevate tunnetega nagu armastus, kannatlikkus, tänulikkus, inspiratsioon, siis nüüdseks on teadvus kolinud sotsiaalvõrgustikesse. Hoopis YouTube, Facebook, Twitter, LinkedIn määravad, kes me oleme.
Disainiprofessor Martin Pärn tõstatas küsimuse, et miks ettevõtja omale kodu rajades sõidab maailmas ringi tutvudes parimate disainlahendustega ning sageli leiab ka võimalused nende lahenduste teostamiseks, kuid ettevõtluses, kus fookuses on kliendi vajadused, lähtub hoopis teistest põhimõtetest? Milline on disaineri roll ja mis seisus on Eesti disain üldiselt?
Jean Schneider Euroopa disainjuhtimise auhinna konsortsiumist soovitas mõelda, kellega me disainiprotsessis suhtleme. Kas hankija või partneriga? Kas ostja ehk rahakoti või hoopis kliendi ehk inimesega?
Marco Steinberg Soomest näitas, kuidas on võimalik disaini abil probleeme lahendada, kasutades ühe näitena Tshiili unistuste kodu projekti. Probleemiks oli inimeste soov elada heas asukohas ja kenas kõiki vajadusi arvestavas majas, kuid puudus raha selle unistuse realiseerimiseks. Nagu Eestis, tundus sealgi lihtsaim variant olevat miniatuurne unistuste maja linnalähedal põllul. Paraku ei saa sellisest majast unistuste kodu. Seega vajati uut lähenemist. Disainjuhtimise abil leiti lahendus: leiti sobiv asukoht linnas, mitte väga kaugel kesklinnast. Kuna väikese maja ehitust ei peetud lahenduseks, ehitati krundile ridaelamud, millest pool esimeses etapis valmis ehitati. Teine pool jäeti välja ehitamata, kuid võimalusega see hiljem valmis ehitada. Inimesed said endale soetada eluaseme väikeste kuludega meelepärasesse piirkonda. Hiljem kui jõukus kasvas, ehitati välja teine poole elamust. Kokkuvõttes jõutigi kliendile meelepärase lahenduseni.
